Ma istun Ülikooli Raamatukogus ja vaatan aeg-ajalt enda ees seisvast 20 cm laiusest aknast välja. Iga kord, kui ma silmad tõstan, näen ühte lõiku vastasmaja seinast. Ja sellele kollasele seinale on musta värviga kirjutatud "Te olete peata kanad!". Kuidas seda mitte isiklikult võtta?

Uued tasemed inimlikus julmuses

Ren Estonia pealt tulevad tihti erinevad saated sõjandusest. Seal demonstreeritakse muuhulgas erinevaid uusimate tehnoloogiate rakendusi - militaarvallas. Ja mida me seekord näeme - on olemas inimmõtte, kuulsite õigesti, MÕTTE jõul juhitavad relvad-lõhkekehad. See eeldab muuhulgas kiipide paigaldamist elavjõu külge ja muud toredat.

Igatahes, olgu see meile näiteks, mida mõttehorisondil hoida, kui euro-elu juba liiga ilus tundub - kusagil investeeritakse üüratuid summasid ja helgeimate peadega bioloogid-füüsikud on ühendanud oma jõud, et muuta tapmine aina täpsemaks ja efektiivsemaks tegevuseks.

Tapmine nagu mikrolaineahjus toidu soendamine. Tapmine kui arvutimäng.


Tegelikult kõige kurvem on paratamatu vasturelvastumistegevus, mida sellised arengud automaatselt tingivad. Kui see oleks kitsa ringi debiilikute ajaviide, polekski tagajärjed nii hullud. Aga iga uue tanki kohta muretseme meie uue tankitõrjerelva jne (kuigi meie mahajäämus selles vallas on sama selge kui kogu tegevuse mõttetus). Aga nii-juba-kord-on ja muidu ei saa(?). Rahvuslik julgeolek, suveräänsus ja muu pask on ju kaalul.
...

Nõnda kõneles matemaatikaõpetaja (lugeda vinguva vanamuti häälega)

"Neile, kelle arvates pole matemaatikaga midagi teha, hakkab matemaatika ISE ära tegema, halvimal juhul viib ta vaese inimese lausa statistikasse ja tõenäoline on, et mitte sinna tabeli ülemisse ossa!"

Hakata tervenema, pärast 3 päevalist kõrget palavikku, see on huvitav tunne. Nagu õrn ja kleepuv putukavastne sülitatakse sind tagasi ellu. Ärgata sellest letargiast, tunda kuidas ratsionaalne mõtlemine ja süüme ennast üle pika aja ilmutavad. Oled nagu sama inimene ja nagu ei ole ka. Aga kui piinarikas peab üks haigus olema, et põdevat inimest n.ö. teistmoodi mõtlema panna, oma elus korrektiive tegema sundida?

2010

Kuna selline lubadus sai õhku visatud, heidan kerge kokkuvõtva pilgu alles lõppenud 2010. aastale. Põhiliselt isiklikud muljed.

Minu jaoks oli see kahtlemata kordaläinud ja põnev aasta. Tähtis oli kindlasti uue elukohaga harjumine. Kolimine ja ümbritseva ruumi, samuti liikumistrajektooride muutumine on üsna oluline mõjutaja. Igatahes Tiigi tänavast on saanud kodu selle kõige tõsisemas ja paremas mõttes.

Kevadsemestri algul sain hakkama ka suuremat sorti enese kokku võtmisega akadeemilisel rindel, loodan et see hoog mind veel niipea maha ei jäta. Selle finantspoolega kaasnevaid vilju naudin veel praegugi viimaseid kordi. Et aga üliõpilasi ikka edaspidigi toetataks ja inimestel mõistust jätkuks taipamaks, et see tõesti vajalik on! Hoiame pöidlad pihus...
Suve puhul oli tore, et sai nii tööd teha kui puhata ja mööda eestit ringi liikuda. Ei kavatsegi vist siia postitusse ühtegi nurinat tuua...

¤¤¤
Aga kirjanduse ja muude seesuguste nähtuste juurde, mis ikkagi selles blogis enim tooni peaks andma. Seoses kooliga sai tegeletud väga erineva literatuuriga, sealhulgas paljude etnoloogia ja usundi-alaste kirjutistega, mis mind üsna tugeval määral uutmoodi mõtlema stimuleerisid. Siinkohal ootan edaspidigi soovitusi teoloogia ja orientalistikahuvilistelt inimestelt. Ühesõnaga Siimult.
Loomulikult sai massiivseimalt pähe ja sealt välja valatud eesti kirjandust, sest see ju ikkagi mu eriala on. Nuusutatud sai ka filosoofiat, natu neomarksismi (Adorno and Co.), tsipa Heideggeri, nokatäis traditsionalistlikku metafüüsikat (Guenon). Eks teisigi, aga ei tule meelde. Ju tundusid need südamelähedasemad (kuidas iganes see ka võimalik ei oleks).
Aasta loetum isik on kahtlemata Madis Kõiv, kelle töödega ka edaspidi tegelen, loodetavasti bakatöö raames.

Silme sai eelmine aasta kõvasti rikutud ka filme vaadates. Ja paljud neist jäävad meelde kui uued lemmikud. Tähtsamate nimedena toon välja: Kubrick, Trier, Polanski, Nolan. Neilt siis kõige suuremad "pärlid".

Igatahes, siin siis mõningad teosed, nii filmid kui raamatud, mis eredatena (mitte ajada segi ilusate, kauniste, positiivsetena) aastast meelde on jäänud ja julgen teistelegi soovitada.

Kirjasõna: (!) - an absolute must-read
Mircea Eliade "Religioosne sümbolism ja nüüdisinimese ebakindlustunne" (essee)
Uku Masing "Pessimismi põhjendus" (essee, samanimeline raamat)
Rene Guenon "Nüüdismaailma kriis" (!)
Fredric Jameson "Postmodernism ja tarbimisühiskond" (essee)
Madis Kõiv - näidendid "Castrozza"(!), "Kammertükk"; romaanid "Kolm tamme", "Päev", "Suvi pääbul ja kinnijooks Raplas", "Kalad ja raamatud" (osad veel pooleli); esseekogumik "Luhta-minek"
Mati Unt "Must mootorrattur" (!)
Artur Alliksaar "Nimetu saar", "Olematus võiks ju ka olemata olla" (!)
Mehis Heinsaar "Sügaval elu hämaras", "Rändaja õnn" (!)
Jaan Oks "Otsija metsas"
Vaino Vahing "Päevaraamat"
Ene Mihkelsoni erinevad luulekogud
Hugo Raudsepp "Põrunud aru õnnistus" (see on tõsiselt ka naljakas!)

Filmid: (!) - an absolute must-see
S.Kubrick "2001 : a space odyssey" (!) "A clockwork orange"(!), "Paths of glory", "Dr Strangelove"
Lars v. Trier "Antikristus", "Breaking the waves", "Dancer in the dark"
Francois Truffaut "Fahrenheit 451"
Terry Gilliam, Terry Jones "Monthy python and the holy grail"
Vincenzo Natali "Cube" (!)
Martin Scorsese "Shutter island"
Christopher Nolan "Inception" (!)
Andrei Tarkovski "Stalker", "Solaris"
Oliver Hirschbiegel "Der Untergang"
Oren Peli "Paranormal activity" (!)
Roman Polanski "Ghost writer", "Tenant"
----

Praeguseks kõik, tulemas: "Püha Tõnu kiusamine"

Head uut aastat !

Alustame politseiteatega.

Jõgeval algatati distsiplinaarjuurdlus 27 aastase Mati vastu, kes oli vanaasta õhtul tulistanud õhku relvataolise esemega. Läbiotsimisel leitigi Mati korterist mitmeid relvataolisi esemeid, mistõttu ka mees vahi alla paigutati. Mati on otsuse edasi kaevanud, kuna tema väitel pole leitud esemed siiski piisavalt relvataolised.