pornograafia-kriitika teise nurga alt

Kui ma peaksin nimetama ühe valdkonna, mille vaidlustes tohutult kirgi üles köetakse, kiiresti labasustesse, solvamisse ja ringkaitsesse laskutakse, siis erinevalt ateistide, kreatsionistide jt religioonikesksetele kisklemistele USA's, on selleks Eestis ilmselt sooline identiteet ja seksuaalsuse küsimused. See pidurdamatu ebaviisakus ja pimedus on seda häirivam, kuivõrd intiimne ja inimese enesepildi jaoks tähtis asi seksuaalsus ja identiteet on. Selle teema jaoks justkui puuduks avalikkuses neutraalne metakeel - ikka on üks või teine väljendusviis kellelegi solvav või kõlab juba kohe väga labaselt.

Aga tuleb ka tunnistada, et kogu seksuaalse erinevuse teooriate intellektuaalne ajalugu on minu jaoks kõikidest humanitaarteooriate valdkondadest kõige hämaram ja segasem. Seda hoolimata kõigi liberaal-demokraatliku ideoloogia osade omaksvõtmise, mida suurem osa meist teinud on. See tähendab, et ma ikkagi ei tea, mis on õigupoolest see feministliku kriitika ja filosoofia tuum peale sotsiaal-poliitiliste egalitaarsete püüdluste, mida ma muidugi toetan. Aga mis sellest väljapoole jääb, satub minu jaosk alati väga hämarasse tsooni: mõisted nagu mehelikkus ja naiselikkus, feminiinne ja maskuliinne, seksuaalne erinevus, objektistamine.

Igasugused kriitilised kultuurianalüüsid saab üldiselt jaotada kategooriatesse selle järgi, kui suur on nende üldistuspretensioon. See jaotus peaks iseenesest olema võrdlemisi vaba soolisest ja muust ideoloogiast. Niisiis teeb iga analüüs oma kriitilist projekti, kus ta pilte ja tekste lahkab ja mis kõige olulisem - tõlgendab. Väga oluline on aru saada, et mitte ükski kultuurimärk või -tekst ei ole automaatselt seksistlik või kedagi solvav. See on võimalik ainult tingimustes, kus on solvamise kategooriad juurdunud ja välja kujunenud. Kui analüütik võtab ette uurimuse, siis isoleerib ta oma objekti mingisugusel tasemel, hindab seda kui millegi representatsiooni (näiteks mehe või naise keha) ja piisava valimi põhjal teeb üldistusi laiema kultuuripildi kohta.

Teatud tasandi kriitikasse on aga väga lihtne takerduda. See tähendab kinni jääda mingisuguse eelpool kirjeldatud viisil leitud tõesse ja mitte näha enam kaugemale. See on väga tavaline ja üldinimlik, sest üldiselt tõmbame ikka piire enda ja teiste vahele ja lähtume ikka oma grupid huvidest. Ma üritan soosida seksuaalsuse vallas igasugu uuringuid, mis oleks universaalsemad ja räägiksid seksuaalsuse toimest enesest ja inimeste identiteedist ja vastanudksid niimoodi igasugustele naine.postimehes, delfis ja mujal levivatesse masendavalt madalal tasemel toimuvatesse marss-veenus-stiilis aruteludesse. Kogu see sissejuhatus on lihtsalt selleks, et avada ühe alternatiivse vaateviisi taustu, millele ma siin viitan. See puudutab pornograafiat. Pornograafiat on loomulikult feministlikult kritiseeritud ja põhjusega. Aga ka selles kriitkas on palju hägust ja segast, millesse takerdutakse ja samas ka palju, mis kehtib universaalselt mõlemale soole. Niisiis sisaldab järgnev link raadiosaadet, kus seda fenomeni pisut teistsuguses valguses arutatakse. Feel free to disagree.

Link on siin.