Another Velvet morning for me yeeeeeeaaaa....

Kell sai 12 päeval, paistis päike ja teise tööpäeva esimene neljatunnine plokk oli lõppenud.
Sadade kilode viisi erinevaid tellingu-osi tõstnud parem käsi üritas vapralt kohvitassi suu juurde tõsta, sealjuures kurnatusest värisedes kui parkinsoni tõvest vaevatud inimese ihuliige.
Maha ja sülle kukkunud kohvipritsmed tõstsid taas kirkalt meelde, mida ma sellelt elult tahan ja mitte, avanesid varjusurma jäänud perspektiivid ja võimalused, lootused ja hirmud. Nagu oleks esimest korda pilgu miljonite kapitalismi hammasrataste vahele aheldunud inimeste kollektiivsesse alateadvusesse heitnud, pöörates selle siiski kähku kaunimasse homsesse päeva, kus endiselt vabaduse õhulossid ujuvad...

A las nad ujuvad, vara veel kõrghoonet otsida, kust alla hüpata, eriti mul, kes ma tõesti kõrgust kardan.

alati positiivselt,

teie Ince

häälekas, keelekas

Taust: On tuntud võrdlus ( kahjuks ei oska kellelegi täpselt viidata ), et (võõr)keele õppimine on nagu teise maailma, teise inimese tundmaõppimine.
Keelekümblus - õppevorm teise keele funktsionaalseks omandamiseks


Edasiarendus: Oletame, et see õppimine on kirglik ja intensiivne, viime edasi selle seksuaalsesse dimensiooni.


Sümptom:Viitsimatus õppida võõrkeeli, suur huvi oma emakeele ja luule vastu



Küsimus: Kas keelekümblus oma emakeeles on võrdeline masturbeerimisega, lingvistilis-filoloogilise onanismiga?







Märkus: Mitte otsida postitusest mingit moraalset või hindavat seisukohavõttu neile lõdva täpsusega kasutatud mõistetele.