patsime,
...et paari päeva pärast ilmub kohe kindlasti mõni pikem arvamuslugu või lausa nende tsükkel teemal, kuidas meil nii palju perverte-pedofiile järsku on "tekkinud" ja kümned hüsteerikud saavad taas rääkida hirmsast allakäigust ja homopropaganda tagajärgedest, ning "tõelised isamaa- ja korraarmastajad" saavad rääkida ligipääsu suurendamisest meie arvutite ja kõvaketaste sisudele ?
Thursday, December 22, 2011
Posted by Indrek at 3:33 AM 0 comments
Labels: lenduvad mõtted
Saturday, December 17, 2011
built-in crap-detector
Nuputan ilmselt ühe kõige nõudlikuma ja keerulisema essee kallal, mida olen endale "kaela tõmmanud". Sisuks haridus ja selle eesmärgid, infoajastu probleemide kontekstis. Pealkiri pole üldse kindel veel.
Aga muuhulgas tulevad pähe sellised ideed:
Oletame, et on olemas mingisugune vana-euroopalik preisi vormis-distsipliinis ja kreeka-rooma-kristlus-teadus paradigmas haridus, mis muuhulgas tähendab suurt päheõppimist ja autoriteetide usaldamist. Sellist asja oleme kõik koolides saanud, see on mingisugune standard, mis vananeb ja mida alates umbes 20.saj. keskpaigast julgelt kritiseeritakse-dekonstrueeritakse. Sellel on tundub olevat tõsiseid vigu ja tahetakse midagi muud selle asemele. Näiteks nagu Postman & Weingartner raamatus "Teaching as a subversive activity". Kool kui koht, kus tegeletakse küsimuste küsima õppimisega, kahtlemise ja muu vähemalt esmapilgul väga progressiivsete tegevustega.
Aga seda kõike lugedes hakkab närima mingi kahtlus. Et kui see alternatiivne, progressiivne mudel, mille juured on üsna sügavalt teatud sekulaarse pragmatistliku mõttevoolu sees, omaks võtta ja absolutiseerida, on ka selles peidus mingisugune tõsine "kala". Või tekib see tunne sellepärast, et see mudel on esitatud kriitikana, mitte tervikliku süsteemina? Sest tundub, nagu oleks sellest midagi väga olulist puudu.
Kas ühiskond saab normaalselt funktsioneerida ilma teadmisi süstemaatiliselt edasi andmata, aastast aastasse, õpikute vms abiga?
Ma ei julgeks selle peale rõõmsalt jaa karjuda. Olen vist konservatiivsem, kui arvasin.
Posted by Indrek at 5:32 AM 0 comments
Labels: lenduvad mõtted
Tuesday, December 13, 2011
That akward moment kui avastad, et oled pooleks tunniks discovery world-i pealt vaatama jäänud saadet "greatest tank battles", kuna see on olnud lihtsalt nii põnev.
"Meil on kõik eelised, parim tehnika, me saime neile kahe miili pealt pihta."
Ja järgmine akward moment, kui taipad, et kogu see põnev jutt on tiirelnud sadade inimeste tapmise ümber.
Kolmas ja viimane, pigem sad moment tuleb siis, kui teadvustad endale, et seda saadet vaatavad igapäevaseks meelelahutuseks miljonid inimesed.
Posted by Indrek at 1:21 AM 0 comments
Labels: lenduvad mõtted
Wednesday, December 7, 2011
ja päevad kaovad
Siin veel üks trummi-bassi laul. High contrastilt, üsna vana juba ja ilmselt selle žanri kuulajate jaoks tuntud.
Kuu-paar tagasi postitasin ühe london elektricity hittloo ja iseloomustasin seda nii hästi, kui oskasin. Lisan tagantjärele ühe kõige olulisema tunnuse - see LE lugu (vt. paar postitust tagasi) iseloomustab kõige enam just piiritu naiivsus. Kohe vägisi kisub ütlema, et see on selgelt rikka keskklassi lugu, tõeline heaoluühiskonna soe tuulepuhang. Seda kõike juhul, kui uskuda, et muusika võiks nii palju kui võimalik sotsiaalse tegelikkuse reflekteerimisega tegeleda, et ta ikka enam-vähem siiras oleks.
See aga siin - high contrasti lugu days go by - on omal moel LE-i loo täielik antipood. See on üks süngemaid ja tõsisemaid dnb viise, mida tean. Ei midagi efektset, mõjub ta põhiliselt oma lihtsuses. Monotoonne, ühesugune rütm ja mis peamine - pidevalt korduv ja ka ainus repliik: and the days go by... Nagu vaataks mitu tundi kiir-luubis mingi tööstusliku linnaosa argipäevi, kuidas autod ette sõidavad iga hommik, inimesed sagivad, pimedaks läheb ja autod jälle ära sõidavad. Ja nii päevast päeva, s.t. vaataja jaoks muidugi paar minutit.
Kuulasin seda laulu millegipärast üsna palju esimesel aastal, kui hommikustesse loengutesse kõndisin. Pea täis masendust, segadust ja enda poolt tekitatud hingelisi probleeme a la armupiinad valede inimeste suhtes või võimetus enda elu tõsiselt võtta. Ja see trööstitu aura on sellele loole küll hästi külge jäänud.
Nii et valik:
Kas lummav, kuid masendavalt naiivne"ilus linn ja värske hommikuõhk" või masendav aga kuidagi ausam "päevad kaovad.."?
Õnneks on küllalt teisi alternatiive.
Posted by Indrek at 1:24 PM 0 comments
Labels: lenduvad mõtted, muusika
57.jpg)