Kas neelata punane või sinine pill?

Taustalugu

Kunagi asus internetis aadressil zone.ee/anoomia Siim Nurkliku mõtteid sisaldav blogi. Ütlen ka kohe, et enam seal seda pole. Selle lugemine pakkus ka mulle kunagi inspiratsiooni pikkadeks kuudeks, autori arvates oli see võibolla liiga masendav, ta kasvas ehk sellest lihtsalt välja. Tahan siiski mainida, et niikaua kui see eksisteeris, olin selle blogi suur fänn. Leian, et seal leiduvad tekstid kirjeldasid väga täpselt praegusi noori ümbritseva reaalsuse kummalisust. Sellega seoses tunnistan ka mainitud blogi tekstide mõju järgnevale jutukesele, mis on siiski mu omalooming, niipalju kui selline asi praegu veel üldse nõnda väärt sõnastamist on.

----
Lugu

Valdek leiti surnuna veebruari varahommikul kauabamaja automaatukse eest. Ta oli kukkudes teadvuse kaotanud ja kuna kõik möödujad teda järjekordseks põõnavaks joodikuks pidasid, ei läinud keegi küsima, kas temaga kõik korras on. Peapõrutuse saanuna suri ta külmal ööl alajahtumisse. Enne surma jõudis ta veel viivuks meenutada elu keerdkäike, oma valikuid ja paratamatuid otsuseid, mis kõik teda selle punktini olid viinud (kas talle kangastus mingi sündmuste vaheline põhjuslikkus, divine force?)
...
Meie saame seda kurba juhtumit vaadata ka teises, vähem isiklikus valguses. Rahal ja kaubandusel põhinevas, üha enam kihistuvas maailmas, on inimene pidevas ringluses. Ta ei eristu enam palju toodetest ja teenustest, mida tarbib. Oluline on jõuda ühest palgapäevast teise, ühest mõnuallikast uueni, ilma vahepeal liigselt mõtlema hakkamata. Kui ressurss lõppema hakkab, tuleb leida kiire viis seda täiendada, sest nende punktide vahepeal joogipause pole. Analoogselt sellele, nagu magav kodutu aetakse konsumist välja, nii tõugatakse "aktsepteeritute-grupist" eemale ka teiste sotsiaalsete klasside esindajad, kui need enam "turunõuetele" ei vasta. Prillidega vaikseloomuline poiss saab oma 7. klassi kaaslaste käest regulaarselt peksa; targale venelannale öeldakse eestlasest firmajuhi poolt ära tööpakkumised, mida ta vääriks; väikesed poed hüpermarketite läheduses on sunnitud oma uksed sulgema; enesetapud, hiv, rasvaimu,viagra,buliimia,M-tv jne jne. Ehk on kõik need nähted kuidagi intuitiivselt ühilduvad, ühe suure protsessi erivärvilised ilmingud? Nimetagem seda kasvõi liikumiseks Hiliskapitalistliku Düstoopia suunas?