mõtteharjutus

„Kuid mälu ei seisa koos nagu pildiraamat, ehk polegi pilt peamine, lõhngi mitte, see igavene kaaskäija, on hoopis pilditu, lõhnatu, maitsetu – mitteaistiline mälestus kohast. Koha tähenduslik sisu, sügavaim substraat, alus nii-ütelda, millel koht kui elukoht üleüldse seisab ja püsib ja t ä h e n d a b – puhas immanents, mis peaaegu on e n e s e t u n n e.“
Madis Kõiv "Rännuaastad" (lk.29)

Kas sellist asja on võimalik ette kujutada? Kas on olemas mitte-aistiline mälestus?