luule

Taipamine

Tõepoolest, ma ei aimanud,

et sel peol muusika järsku katkeb
ja leian end alasti keset tantsupõrandat -
paljas noormees lilla magusa tossu sees.

ei tea kas vakatama pani mu kondine tagumik
või siiras naeratus,
aga leopardinahkse topiga neiu
jooksis õue
ja peaaegu murdis oma küüned
helistades emale,
et teatada:
kella kuuesele bussile ma ei jõua,
söömata sepik
ja raseerimata sääred
röövisid mu viimased
rõõskpiimjad
unelmad.


tülpimus tartu rongijaamas

Perroonil särab neeonkollane hiidpirn,
vagunitest astuvad maha joped ja mütsid,
kaasas sülearvutid ja viskipudelid;
varsti pimeneb -
tuleb jõuda sooja tuppa.
Uudised, pirukad, mikrolaineahi,
vahet pole, kas tallinnast või Tapalt.
miks elevus nii kähku kadus,
tahaks uuesti rongi peal olla...

lumi-uni

Täna hommikul kogesin, kui huvitaval viisil unenäod töötavad.

Nimelt oli eelneval õhtul ahi köetud ja toas, eriti jalgadel väga palav.

Ja mida nägin ma unes - kõnnin Kuperjanovi tänaval kodu poole, jalad paksus külmas lumes.

kompenseeriv sisu tõepoolest...

kosmoseskäik

Tere kõigile tuttavatele ja juhuslikele lugejatele.

Liitusin äsja nende inimeste klubiga, kes on vaadanud ära Stanley kubricku 1968. aastal valminud linateose "2001: a space odyssey".

Mida oskan ma selle kohta öelda? Hea küsimus, ei teagi kohe, kuidas sellise filmi kohta juttu alustada. Kindlasti on see üks neist filmidest, mille kohta võib suurte tähtedega poppi väljendit "EPIC" kasutada, liigse kiitmise ja teiste filmidega võrdlemise peale ma siiski aega ei raiska.

See film pakub teile huvi, kui..
1)Te olete Arthur C. Clarke-i ja üldse ulmekirjanduse fänn
2)Teile meeldivad teised S.Kubricku filmid
3)Teile pakub huvi kosmose-temaatika, samuti see, kuidas 60ndatel sellest fantaseeriti
4)(kõige tähtsam punkt!)Teid huvitavad eksistentsiaalsed, ruumi, aega, inimvõimete- ja inimmõistuse piire puudutavad küsimused.

Mis tegi selle filmi minu jaoks niivõrd mõjuvaks, et sellest siin pikemalt kirjutan, olemata suurem ulmeaustaja?

Üks tegur oli kindlasti muusika-abil loodud atmosfäär. Tõsi, need kaadrid, mil J.Straussi valsside saatel minutite viisi eri nurga alt kosmoseaparaate näidatakse, võivad mõjuda väsitavalt. Usun, et siin peaks tajuma selle rõhutatult uhke muusika eesmärki - kaadris figureerivad kosmoseaparaadid esindavad meie kõigi kollektiivset uhkust, inimmõistuse viimast sõna.
Teine põhiline pala, mis domineerib, vastandub omaoodi Straussi muusikale. Autorit ma ei tea, see on koori poolt esitatav natuke halisev,mesilasesuminat meenutav inimhäälte kogum, kui nii võib öelda. Ta loob ebakindla, kartliku, pisut apokalüptilise meeleolu. Muusika ja võimsate visuaalefektide(tolle aja kohta) abil pakub film kindlasti võimsa elamuse, eriti kui seda kinoekraanilt vaadata.(mitte nagu mina, 17 tollise ekraaniga läpakast)
Paljudest ulmekatest tuttav tehisintellekti-probleem saab samuti kajastatud. Mis saab, kui Jupiterile teel olevat kosmoselaeva suures osas kontrolliv arvutisüsteem leiab, et meeskond võib talle ohtlikuks saada ja otsustab kontrolli haarata?
Mis asi ikkagi oli see must monoliit-risttahukas?

Ja laiemas plaanis - Kui palju tasuks üldse maailmaruumi, mis meie planeedist väljapoole jääb, uurida?

Mida tähendab tehniline progress, kaua see jätkub, kuhu see suubub?


Ja lõpuks:
Kas tungides üha kaugemale väljapoole saame me üldse teada midagi, mida inimese sisse pöördudes teada EI saaks?


Neile ja teistele su sisemuses tekkivatele küsimustele võid teatud sorti vastuse saada, kui selle 2 ja pool tundi vältava linateose läbi vaatad. Ja seda teha TASUB, kui mitte homme või ülehomme, siis kunagi kindlasti.




Ilusat kevadet,

Indrek

Inimanum

Unisena oled tõusnud
jahedas rohus lebanud
lapsesõimest,
hõõrud silmi ja imestad:
lauseid, sõnu ja valgust on nii palju,
tundub, et see maailm
ei mahugi su sisse.

Hakka parem kähku mahutama,
kasvõi tükkhaaval,
muidu neelab see maailm
hoopis sinu...


Tühjasid anumaid ei armastata