juhuslikke väljavõtteid päeviku-taolisest kogust

Jaanuar 2010: (mõeldud ilmselt hinnanguna enda positsioonile ühiskonnas)

"kõige kurvem ongi see,
et sõnnik jõudis mõtlema hakata,
enne kui ta maasse trambiti..."


Juuni 2010, mõtisklus teemal "mida ma üldse räägin/kirjutan?":

"Kuidas saan ma midagi kirjutada,
kui see ei ole enam Mina, kes räägib (sest nii mulle tundub)?
Jah, Kes ise räägibki.
Kes-il oli kunagi oma ala, kus ta elas, aga enam seda pole.
Sest nüüd on Kes igal pool, ta paisus laiali,
paisudes neelas ta muude asjade sees ka Mina alla.
Kes on nakatanud kogu keele,
muuhulgas on tal ka pohhui kuidas me teda kutsume,
Kes-iks või Mis-iks

Suvi 2010:

"Noo, ma saan aru küll, vanasti tõesti ei tahetud magamise peale aega raista, elu sisaldas eesmärke, mis olid raudselgelt välja joonistunud, tööd oma leiva nimel, isegi sutsu midagi maagilist, tabamatut, mis veel hiljem, kui päev läbi, unenägudesse tuli ja neid õõva, hirmu, kire ja veetlusega täitis. Aga mina, praegu?
Unenägusid hakkasin rohkem ootama kui päikselisi suvepäevi hetkest, kui keegi mu emotsioonid, eesmärgid ja unistused miljonite inimeste omade sarnaseks taandas, kui armastus mu elust välja - televisiooni ja internetti, kolis. Sellest ajast olen unenägudele truuks jäänud. Siiamaani veel ei kahetse."
---


Njaa, võõristust ja nukrust jagub kamaluga. Aga need on juhuslikud väljavõtted; rõõmu, aktiivsust ja eluisu on rohkemgi jagunud. Lihtsalt nendest kirjutatakse harvem...neid tuleb lihtsalt teada ja mäletada.