16. november sadas õues vihma. Keda kotib!?

Ei midagi uut praegu. Kuigi alati on uut. Ehk siis ikka mitte kunagi?

Eraelul(isegi hinge- ?!) on oma uruke, koolielul oma, trennielulgi - kuigi üha väiksem ja kokkukuivav.
Igas urukeses saab viibida teatud subjektiivse, minutites mittemõõdetava ajahulga. Siis enam ei saa, tuleb teisi külastada, muidu tuleb lämbumine.
Nii on alati olnud, on edaspidigi, kuni suuremate muutusteni, kuni Maiade kalendri lõpuni äkki?

Mulle ei meeldi blogis väga isiklikest asjadest rääkida. Ometigi ujuvad need kuidagipidi alati pinnale. Seda peaks alati meeles pidama - nii kui ma oma suu avan, reedab see midagi ka selle kohta, millest ma parasjagu EI räägi.

Muidu on hästi. Süüa on, suhteid on, arenguid on. Elu toimib.

Üks paha värk on ka. Ajasurve tiheneb jälle. Kõrghetke saavutab detsembri keskel. Jälle sama asi, millest iga aasta rääkida/kurta kui üliõpilane oled. Aga fakt ta on ja väga häiriv pealekauba.
Kogu materiaalne maailm rõhub kiirusele ja ökonoomsusele, näiteks variandile, et lõpetan kooli 3 aastaga (4.aastal ei maksta näiteks põhitoetust). Sellega koos rõhub see ka pealiskaudsusele, asjade üle-jala tegemisele, vähesele korrektsusele oma töödes, ühesõnaga sellele, et ma võimalikult vähe aru saaksin, MIDA ma tegelikult õpin. Kuidas julgetakse siis ülbelt küsida, miks üliõpilastööde kvaliteet väheneb jms?
Aga ka sellest on miljon korda pasundatud ja ega keegi eriti ei viitsi asja süveneda, isegi siis, kui suurepäraselt aru saadakse, et midagi valesti on. Kõige halvem ongi, et ei anta aru, kui terviklik ja seotud asi ühe inimese elu on. Ikka nülitakse ja lõigutakse seda osadeks, ise tähtsat nägu tehes.
Vahel hakkab paha, kui mõtlen kõigi nende postituste (mis pole just loomingulist laadi) vinguva tooni peale...miks peaks keegi selle lugemist nautima? Ma ju isegi ei naudi eriti...

Sellepärast luban ka siinkohal, et järgmine postitus seesugune ei tule. Pigem tuleb kunstist, kirjandusest, ilust, jumalast või inspiratsioonist. Võtku kasvõi jõuludeni aega. Vahepeal tuleb lugeda vanu eesti näidendeid, kirjutada essee seksi ja esteetika suhetest ja otsida kontakte LARP-i harrastajatega (siin tulete ehk teiegi appi?).

Tervitused

Innu