sõnast "vägivald"

Tegelen praegu põhjalikumalt kahe asjaga. Toimetan üsna tüsedat hermeneutilist esseed vägivalla käsitlemisest Madis Kõivu loomingus ja teiseks loen Faehlmanni ja Kreutzwaldi tekste, olen üritanud pisut nende maailma ja kogu sellesse eel-ärkamisaegsesse valda sisse kaevuda. Ja just selles teises vallas tegin väikse avastuse, mis tõukas väiksele filoloogilisele mõtisklusele. Või kui meeldib, filoloogilis-spekulatiivsele iluvõimlemisele.
Nimelt leidsin koha Kreutzwaldi vähem tuntud, postuumuselt märkmete põhjal koostatud  poeemist „Lembitu“, kus ta kasutab sõna vägivald positiivses tähenduses. Mitte, et vägivald on kuidagi hea, vaid see sõna tähendabki tal seal midagi muud, kui me harjunud oleme. Koht on selline, kontekst on sõjaväe laskumine kuhugi orgu:

„Ja kitsal teel, järsk kuristiku kaldal
Üks tõise kannul alla ronivad.
Kes libisedes waarutaval jalgal

Kord wiga kartes äkist kilkawad,

Neil tõised tugewamad wägiwaldal
Kät lahkelt abiks jälle pakuwad.“

("Lembitu. Kreutzwaldi usulis-filosoofiline maailmavaade", lk 15)
 

Tundub, et siin on mõeldud midagi sellist: raskel laskumisel kaljult ei mahu mehed kitsale rajale hästi ära, mõni libiseb; seepeale pakuvad tugevamad oma käsi, õlga, millest kinni haarata ja tuge saada.
Aga tõepoolest, nad pakuvad seda wägiwaldal. Ja siis ma hakkasin sellele sõnale mõtlema. Kui kirjutasin sedasamust Kõivu-ainelist vägivalla-esseed, siis hakkas mind pisut häirima selle sõna kordamine (nagu iga kordamine hakkab). Aga just selles võtmes, et see sõna ei ole kõige parem, temas oleks nagu midagi ambivalentset. Ja see tuleneb vist sõnast vägi, mis on eesti keeles pigem hea ja võimas sõna. Vägivald võiks selle sõna järgi tähendada hoopis kõige üldisemalt väe valda, kellegi väerikast tegutsemist. Väe mõiste arendamisega filosoofias tegeleb eestis Margus Ott, kes kaitses ka sellest põhjaliku doktoritöö. Seal on ka loomulikult väge sellises võimsas, loovas ja heas mõttes kasutatud.

Aga eesti keeles on ka parem sõna selle halva vägivalla jaoks, millega seostuvad nii sõna vägistama kui väiksemaid pahategusid märkivad sõnad. See sõna on: liiga tegema. See on üks neist kohtadest, kus keel on oma sõnadega kuidagi hästi loomulikult toiminud. Valu ja häda põhjustama on kellelegi liiga tegema ehk üle mõõdu andma või võtma. Tehakse liiga kellelegi ja ka vägivallatseja ise teeb liiga, teeb üle oma mõõdu või käesoleva olukorra mõõdu.
Ka saksakeelne gewalt ei ole teadupärast täielikult halba tähistav sõna. Selles on rõhutatud pigem see väe-pool, mitte liiga tegemise pool.