Mõned kommentaarid delfist, seoses kohustusliku kirjandusega koolides.
"Tere! Kohustuslik kirjandus võiks olla niimodi lapsed loevad 1 raamatu kuus omal valikul. Ise soovitan Dan Brown-i raamatuid, sest need on väga kaasa haaravad ja seikluslikud."
"Eesti kirjandus on valdavalt keskpärane ja pigem pärsib noore inimese arengut kui arendab.
On paar head kirjanikku ja paar luuletajat.
Seega ei tohiks Eesti kirjandus yletada 10% kohustuslikust kirjandusest."
---
Selliste ideede peal tüürime kenasti selles suunas, et noored loevad juba gümnaasiumis ainult Miki-hiirt ja Kroonikat, taibukamad heal juhul P.Coelhot.
Ja põhilise elutõena omandavad oskuse ilusti "9 tundi ühe koha peal istuda" - nagu soovitas meie kunagine koolidirektor TRG-s ...
Tõepoolest, üldse kogu see Eesti-asi - mõttetu ju. Selle ajamisega ei saa midagi kasulikku. Võiks kohe selle koha ära müüa kas suureks NATO sõjaväebaasiks või venelastele, raketiväe õppepolügoniks. Saadud raha eest saaks kõigile reformierakonna liikmetele villad vahemere äärde. Ülejäänd inimesed võiksid lihtsalt korteriuste peal üle mere Rootsisse hulpida ja seal riidehoidudes, kanalisatsioonihoolduses jms. sfäärides ausat tasu leida.
Saturday, December 18, 2010
Posted by Indrek at 3:54 AM
Labels: lenduvad mõtted
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
57.jpg)
1 comments:
Vabal valikul kohustuslik kirjandus tundub ju tore asi küll, aga siis võib selle lugemise algse (haridusliku) idee üldse pikalt saata. Kui igaüks võib lugeda, mida tahab, võib see lugemus väga piiratuks või ühekülgseks jääda. Samahästi võiks igaüks oma õppekava suvaliselt valida...
Ühtne kohustuslik kirjandus tagab esiteks loomulikult teatava kvaliteedi ja mitmekesisuse, teisalt võimaldab see tundides loetust rääkida ja autorite/teoste üle arutleda.
Samas... ei näe ma põhjust, miks ei võiks osa loetavast materjalist siiski olla vabalt valitav. Mingisugune loogiline jaotus etteantu ja valitava vahel. Lisaks sellele, et sa õpid iseseisvamalt oma lugemiseelistusi kujundama, annab see ka võimaluse tundides programmivälist kirjandust tutvustada ja laiendada nii endi kui kaasõpilaste silmaringi.
Ja Eesti kirjandus paratamatult on vajalik - see on see ühiskond ja kultuur, kus me elame. Oleks mõistlik seda mõnevõrra tunda. See ju ongi hariduse üks eesmärke...
Post a Comment