rahuldus

Kool on läbi saanud. Kaitsesin töö ja sain selle A. Paljud inimesed olid viimasel pingelisel ajal (varem muidugi ka) toredad ja igatpidi toeks, neile tahaks aitäh öelda. Aga eks suurima pingutuse tegin muidugi ise, ka parasjagu riskides. Ei saa just öelda, et juhendamisprotsess väga tihe oleks olnud. Aga see selleks. Olen rahul. Mitte et see rahulolu just üleliia läbiv ja püsiv oleks.

Praegu olen üksinda kodus ja hakkan vaatama filmi "Wild at heart", hiljem ehk ka "Rabbits", mis on muide ka youtube'is üleval. Režissöör teadagi kes. Youtube'ist leidsin Lynchiga ka täitsa toreda intervjuu, Cannes'i filmifestivalilt. "Mulholland drive" sai seal auhinna. Selline pressikonverentsi taoline intervjuu koos kõigi filmi olulisemate tegijatega. Igatahes Lynch räägib seal hästi sümpaatselt ja siiralt, näitlejatel on tema seltskonnas meeldiv, nad kiidavad ta loovat suhtumist ja suhtlemisoskust. Täna tuli ka mõte, et Lynchi filme vaadates olengi tegelikult õppinud, mida tähendab filmi puhul vorm või kunstiline tervik üldse. Kõik varasem oli ikka selline loo-põhine, et mis ja kuidas lugu lõpeb.

Loen taas Jüri Ehlvesti. Seekord "Rahuldust". See läheb raskemini kui kõik eelmised, mingi hetk viskasin käest, läks kuidagi liiga segaseks ja mitte enam heas mõttes. Üllatusega lugesin kusagilt vikist vist, et see kvalifitseerub romaani alla. Noh, eks see vikipeedia tase on muidugi teada. Aga siiski, sellisel juhul ma vist lõpuni ei jõua pingutada seda.

Ega ma praegu muud väga ei teegi, peale lugemise ja filmide vaatamise. Kool läbi ja töö samamoodi. Ees on suvi, millel on potentsiaali olla huvitav ja elustav.