ESTRI laenutuste ajalugu

Nüüd kuumadel suvepäevadel on vahetamisel raamatukogude digitaalsed infosüsteemid, nii lutsus kui TÜR-is. Lugenud hoiatust, et juuli algul kustutatakse sellega seoses mõningad kasutajate andmed, sh laenutuste ajalugu, tõmbasin need endale alla. See on järjekordne nostaligilise tagasivaate tegemise võimalus. Mida nimekirjad näitavad?

juuni lõpu 2014 seisuga olen TÜ raamatukogust laenutanud 212 nimetust.
Esimene laenutus on registreerunud 2008. aasta märtsist: Berger, Harris M., 1966. Identity and everyday life : essays in the study of folklore, music, and popular culture. Ilmselt mõne folkloristika aine jaoks, absoluutselt ei mäleta sellise teose käes hoidmist. Kohe järgnevad Kivisildniku valitud teosed I ja Kivirähi "Rehepapp" - ilmselt nüüdiskirjanduse jaoks. 2007. aasta sügissemester ei kajastu, kuna kasutasin esimesel semestril inertsist edasi linnaraamatukogu, TÜ oma tundus suur, keeruline ja võõras, nii et pidi mööduma pisut aega, kuni endale kaardi tegin (mille ka kohe ära kaotasin). 2010. aastast saadik on näha, et kõige rohkem (ja mitmeid nimetusi korduvalt) olen laenutanu Madis Kõivu teoseid.

Linnaraamatukogu laenutuste digitaalne ajalugu läheb kaugemale. Nimetusi kokku lausa 337, esimene pärineb 2006. aasta sügisest - Friedrich Nietzsche "Nõnda kõneles Zarathustra" Keskkooli 12. klassi esimene veerand. Uhke algus ühele laenutuste ajaloole. Muide neljandana figureerib Nietzsche "Antikristus". Kirjanduse õpetaja pani meid lugema filosoofilist esseistikat, et meid kirjandi eel mõtlema panna. See oli igati tänuväärne ja mõned neist raamatutest jäid väga sügavalt südamesse - näiteks Camus' "Sisyphose müüt". Aga sealt paistab ka Georg Henrik von Wrighti "Minerva öökull" ja mis mul küll arus oli - Russelli "Uurimus tähendusest ja tõest". Ei saanud tollal ju analüütilise filosoofia mõistetest mõmmigi aru ja põhjalikult ei saa siiamaani. Selleks oleks eraldi loogikakursust vaja läinud. Laenutustes ei kajastu, aga loetud sai veel ka Marcus Aureliust ja vist ka vähemalt üht Platoni dialoogi. Ei tea, kas praegu ka praktiseeritakse selliste mõtteloo klassikutega tutvumist keskkoolis, või peetakse seda nüüd liigseks, millekski, mis tõhusasse graafikusse enam ei mahu. Igatahes tervitused kogenud pedagoog Endla Kaarele, kes küll nüüd juba ammu pensionil on. Üldse kõik 11. ja 12. klassis loetu otsustas suuresti selle, et asusin eesti kirjanduse eriala õppima ja tegelen sellega siiamaani (nagu ka Kõivu loominguga, mida samuti esimest korda sel samal perioodil lugesin).