utoopiline potentsiaal

Kes veel ei tea, siis Zeitgeisti dokfilmiseeria kolmas film on ilmunud ja vaatamiseks kõigile tasuta siin, ilmselt ka mujal. Leidke vaid paar tundi aega ära kaemiseks.


Ma ei hakka kommenteerimisele pikalt aega raiskama, film on meisterlikult tehtud ja selle sisule on peaaegu võimatu vastu vaielda. Value system disorder, psychosocial stress - neid mõisteid ei pruugi tunda selleks, et igapäev nende all kannatada, seda kas endale teadvustades või mitte. Vaesus, sõda ja nälg on olemas nii kaua, kui keegi saab selle arvelt raha teenida. Easy as pie mõnes mõttes. Aga vaadata tasub, et enda jaoks läbi tunnetada, kuidas rahast sõltuvad eluvaldkonnad kõik omavahel seotud on.


Usun ka filmi lõpuosasse. Viimasel ajal on sellest isegi inimestega juttu olnud. Toiduhindade tõus ja erinevad mässud põhja-Aafrikas on ainult mõned sümptomid. Need kaovad meedia huviorbiidist ilmselt kähku, aga kindel on see, et oodata on uusi, ja üha suuremaid. Olen tegelt üsna rahul, et koos oma põlvkonnakaaslastega saame tunnistajaks olla sellisele muutusele, nagu rahal põhineva turumajanduse lõpu algus. Küsimus ongi tegelt ainult selles, kui valulikult-veretult see üldse toimida saab, kasvõi siin eestis.


Nii et järgmine kord, kui telekas Siim Kallast, Ansipit, eriti aga mõnda neist paksudest, seasilmsetest pintsaklipslastest (pisemad mutrid) näete, siis ärge imestage, miks nad järjest halvemini suudavad uudistediktori küsimustele vastata - neid vastuseid lihtsalt pole enam, ükski IMF-i abipaketike ei päästa enam.