Discovery ja national geographic,

Ei tea miks see mul just nüüd meelde tuli, aga midagi häirivat on nende saadetes. Ma ei räägi muidugi mõne konkreetse saate sisust. Aga nende keel, saateformaat, mingisugune vormitervik - kui sellist sõna võib kasutada televisioonis - häirib. No ja vist paratamatult sisu ka, just tänu sellele.

Mingid kutid räägivad asjalikult, kuidas maa ressursid otsa saavad ja siis tõmbame marsile, koloniseerime ära, loome tehnikat kasutades atmosfääri jne.

Siis tuleb ajaloosaade. Kutt seletab oma habeme ja ideaalse ameerika-inglisekeelse hääldusega (mis neil alati on!!), mida täpselt tegid kiviaja-inimesed, kui pahad ikkagi olid natsid (btw kui kaua võib üht teemat ekspluateerida?) jne.



Ja siis ma mõtlen ja ei taipagi, mis mind häirib. Kõigil oleks nagu õigus ja pädevus, midagi valet nad ju otseselt ei räägi...

Äkki see räme know-it-all ameerikalik suhtumine - muudame looduse oma tööriistaks, pigistame kogu ümbruse kõigest vähegi toitvast ja kütvast materjalist tühjaks ja mille nimel - et saaks seda sama liini veel efektiivsemalt jätkata. Eestlase talupojamõistus küsiks: mis edasi? Okei, ei küsiks tegelikult, ja see on jälle asi, mis eestlaste juures häirib, aga siinkohal ma seda teemat (veel) edasi ei arenda.
Muusika on seikluslik, kangelaslikkuse, vallutamise ja võitmatuse afektile rõhuv; pildid on võimsad, värvilised, iseenese eest rääkivad.


---
Kõike seda vaadates ei tasu aga kergelt kõrvale heita võimalusi, et:

1. Me ei tea täpselt, mis kauges minevikus toimus. Selle kohta on mitmeid teooriaid ja kellelgi pole mingit monopoli ühele tõele.
2. Marsil ei ela kedagi sellepärast, et see koht TÕEPOOLEST ei ole selleks mõeldud. Jäänused veest võivad meile pigem öelda, et üritati, aga ei tulnud välja.
2.1. Tegelt on minu versioon selline: Marsil elavad kõrgelt arenenud nähtamatud olendid, kelle ihuvedelikest ongi marsi jää tekkinud. Ja osa sellest veest on pärit segamini naeru- ja kurbusepisaratest, mida nad on valanud neid tobetähtsaid discovery saateid vaadates.